Vabatahtlik Valga Kaitseliit asutati 16. juulil 1919. 1920ndate alguses selle tegevus soikus ja kandus üle Kaitseliidu Kütisalgale, mis oli oma olemuselt rohkem seltskondlik organisatsioon. Kütisalka juhendas rahvaväe ülem kpt Jaan Madisson.
Kui teiste Kaitseliidu allüksuste loomisele asutakse 1924. 1. detsembrile järgnevatel päevadel, siis oli Valga linna malevkonnale, kui Valga maleva nurgakivile juba algus pandud. 28. novembril 1924. Valga inimesed olid 1924. aastal juba pikemat aega tundnud ärevust, sest levimas olid kommunistlikud ideed. Valga inimestel oli meeles 1918. aasta enamlaste veretööd ja seetõttu hakati tasapidi organiseeruma.
28. novembril 1924 Valga garnisoniülema kolonel Johannes Roska (hiljem kindralmajorina kaitseliidu ülem) algatusel kutsuti kokku koosolek, kus tuli kaalumisele vahepeal tegevuse lõpetanud kaitseliidu reorganiseerimise küsimus. Selle koosoleku protokoll on kantud Valga malevkonna protokolliraamatusse nr 1 all ja seetõttu tuleb seda koosolekut pidadagi Valga malevkonna asutamise koosolekuks (Allikas: Valga linna malevkond maleva 10-dal aastapäeval, kpt M. Vahtrik, Valga malevkonna päälik).
Sellel koosolekul osalesid J. Roska, Jaan Soo, A. Stafenau, J. Ormus, Leonhard Pallon, kpt Jaan Madisson ja T. Grünberg. Koosolek võttis vastu KL kodukorra.
Järgmine koosolek peeti 4. detsembril 1924 (protokoll nr 2), kus valiti ajutine juhatus koosseisus esimees kol J. Roska, liikmed J. Soo, L. Pallon, Ewertson, Pehme, Uibopuu, Lenzius. Alustati organiseerimistööga.
5. detsembril 1924 võeti vastu järgmised liikmed: Zimmermann Tomas, Põder Werner, Jürgenson Jaan, Loit Karl (Jaan), Sild August, Kiwi Ed., Suur Arnold, Sims Hans,. Asutajateks loeti: Pallon Leonhard, Pehme August, Roska Johannes, Ewertson Arnold - kokku 12 liiget.
9. detsembri 1924 protokolli järgi oli liikmete arv 61. 20.12.1924 - 95, 22.01.1925 - 183, 09.02.1925 - 300 ja 28.02.1925 - 332
Kaitseliidu Valga malev oli 1925. aastast jagunenud neljaks malevkonnaks: Valga linna, Helme, Sangaste ja Hargla. Alguses alustas Valga malevkond ühe kompaniiga, milles oli neli rühma. Hiljem tulid juurde 2. kompanii, milles olid gümnaasiumi ja tööstuskooli õpilased. 1. kompanii juhiks oli algusest peale kpt H. Leiur.
25.02.1925 kinnitati Valga malevkonna pealikuks Leonhard Herman Pallon.
29. novembril 1925 toimus linna turuplatsil kaitseliitlaste vannutamine ja paraad.
1927. aastal muretseti malevkonnale muusikariistad ja sündis oma orkester. Algselt juhatas seda keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja Madisson, siis õpetaja J. Peep ja edasi töötas orkester pikemat aega malevkonna sekretär Rudolf Kivimägi juhatusel.
Alates 20.02.1931 määrati malevkonna pealikuks omal soovil lahkunud L. Palloni asemel Maurus Vahtrik.7
1930. aastate Valga linna malevkonna juhtivkoosseisu kuulusid malevkonna pealik kapten Maurus Vahtrik, vanem instruktor kapten Juhan Peterson, 1. kompanii pealik ja hilisem malevapealiku abi kapten Henrik Leiur, suurtükipatarei pealik ja Valga tuletõrjedivisjoni pealik Hugo Kruustük, raudteekompanii pealik Richard Mitt, ratsarühma pealik Friedrich Maasik, siderühma pealik Leo Reimann, gaasikaitserühma pealik Otto Arvilo ja propagandapealik Ants Meerits.
1931. aastal oli malevkonna koosseisus on kaks kompaniid, side-, gaasi-, ratsa- ja okestrikomando.8
1933 detsembris asutati Valga malevkonnas eraldi kompanii raudteelastele, kuna senised 1. ja 2. kompanii ühendati 1. kompaniiks. Kompanii pealikuks määrati kapt H. Leiur. Kompaniis oli kolm rühma (pealikud res lpn Fr. Uniwer, allohvitser Al. Luukas, leitn J. Lest), side-, gaasi- ja ratsakomando (pealikud vastavalt L. Reiman, W. Süld, H. Maasik) ning orkester Rud. Kivimägi juhatusel.9
1934. aastal jagunes malevkond 1. ja raudteekompanii, patarei, raskekuulipildujapatarei, gaasikomando, sidekomandod patarei ja kompaniide juures, ratsakomando. Malevkonna liikmete arv ligi 300. Malevakonna juures tegutses naiskodukaitse 60 liikmega. Malevkonna juhtiv koosseis: malevakonna pealik kpt Maurus Wahtrik, abi kpt Joh. Peterson, 1. kompanii pealik kpt Hendrik Leiur, Raudteekompanii pealik R. Mitt, raskekuulipilduja patarei pealik Hugo Kruustük, ratsakomando pealik F. Maasik, sidekomando pealik L. Reiman, gaasikomando pealik O. Arwilo.
30. novembril 1934 ilmus ajaleht "Lõuna-Eesti" erinumber ()nr 138), kus on põhjalikult käsitletud malevakonna tekkelugu ja tegevust esimesel kümnel aastal.
Valga linna malevkonnast on võrsunud tuntud Eesti sportlased Arnold Viiding (kuulitõuge) ja Koit Annamaa (kuulitõuge ja kettaheide). Silmapaistvaid tulemusi laskmises saavutas Hugo Kruustük. Valga linna seltskondlikel üritustel esines aga alati malevkonna suurepärane orkester Rudolf Kivimäe juhatamisel.
Valga malevkond taasloodi 20.03.1990, kui Tähe 24 peeti koosolek, kus osalesid Juhan Teder, Harri Tromp ja Arvi Sokk. Juhatuse esimeheks valiti J. Teder, aseesimeheks H. Tromp. Protokollis A. Sokk .14
28. mail 1990 toimunud malevkonna üldkoosolekul valiti malevkonna pealikuks Harri Tromp.
Kaitseliidu Valga malevkond registreeriti Valga Maakonnavalitsuses 26. juunil 1990. 15
Taasloodud malevakonna/üksikkompanii juhtideks olid taastamise järel:
Harri Tromp 28.05.1990 - 07.05.1992 16
Rein Ilves 07.05.1992 - ? 17
Adam Alliksaar 1992-2005 17
Kaimo Vahtra 12.06.2006 - 24.02.2011 18
Kalev Härk 25.02.2011 - 30.06.2013 19
Heldur Tellmann 01.07.2013 20 (määrati 19.02.2021 taasloodud malevkonna pealikuks 21) - 15.02.2026
Robin Kõvask - alates 16.02.2026
22. detsembril 2003 muudeti malevkonnad üksikkompaniideks. 13
18. novembril 2018 Kaitseliidu Valgamaa maleva 100. juubeli tähistamisel toimus Valga linna vabadussamba juures pidulik rivistus, mille käigus õnnistati sisse Valga linna, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla annetuse abil taastatud Valga malevkonna ajalooline lipp.
19.02.2021 taastati Valga malevkonna nimetus ja malevkonna pealikuks määrati Heldur Tellmann.
Malevkonnal oli 2025. aasta alguses 192 liiget. Malevkonna juhatusse kuulusid 2025. aastal Heldur Tellmann (malevkonna pealik), Kalev Härk (pealiku abi), Enno Kase, Tõnu Kõivastik ja Priit Paju.
15.02.2026 piduliku tseremoonia käigus andis n-ltn Heldur Tellmann malevkonna juhtimise üle lpn Robin Kõvaskile. 22
-
Rajalane, nr. 57, lk 3-4, 22.07.1919 ↩
-
Ühine tahe. Pilguheit Kaitseliidu minevikku, lk 79-80, 2012 ↩
-
kaitseliit.ee, KL Valgamaa maleva sõjaeelsest ajaloost, https://valgamaa.kaitseliit.ee/et/ajalootuba, 16.01.2022 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 11, lk 1, 24.02.1926 ↩
-
kaitseliit.ee, KLÜ käskkiri nr K-0-13/21/4128U, 19.02.2021 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 145, lk 3, 18.12.1930 ↩
-
Valga Maleva Teataja, nr. 4, lk 4, 02.03.1931 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 138, lk 3, 01.12.1931 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 138, lk 3, 05.12.1933 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 138, lk 1, 30.11.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 138, lk 2, 30.11.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 128, lk 3, 08.11.1935 ↩
-
kaitseliit.ee, Kaitseliidu ülema 22.12.2003 käskkiri nr 276, 27.04.2025 ↩
-
Taasloodud Kaitseliidu Valgamaa malev, lk 24, 2008 ↩
-
Valga Maakonnavalitsus, istungi protokoll nr. 12, 26.06.1990 ↩
-
Taasloodud Kaitseliidu Valgamaa malev, lk 25, 2008 ↩
-
kaitseliit.ee, Kaitseliidu ülema 12.06.2006 käskkiri nr 197-P, 12.06.2006 ↩
-
kaitseliit.ee, Kaitseliidu ülema 24.01.2011 käskkiri nr K-1.1-1/1, 24.01.2011 ↩
-
kaitseliit.ee, Kaitseliidu ülema 05.06.2013 käskkiri nr K-1.1-1/1, 05.06.2013 ↩
-
kaitseliit.ee, Kaitseliidu ülema 23.02.2021 käskkiri nr K-1-1/21/, 23.02.2021 ↩
-
Lõuna-Eesti Postimees, Valga malevkond sai uue pealiku, https://lounapostimees.postimees.ee/8416662/valga-malevkond-sai-uue-pealiku, 16.02.2026 ↩
seotud isikud
- August Aljast (Rosenfeldt)
- Adam Alliksaar
- Arnold Robert Evertson 1893-1944
- Hans Ewert
- Oskar Hänilane 1902-?
- Kalev Härk 1971-
- Rein Ilves
- Eduard Kangur
- Heinrich Kikas 1888-?
- Heinrich Kikkas
- Theofil Kikkas (Kikas) 1889-1928
- Karl Kirsch
- Rudolf Kivimägi 1901-1989
- Artur Karl Kokkult 1883-1942
- Mihkel Kont 1894-1973
- Johan Kõiw
- Hugo Kõrge
- Robin Kõvask
- Jüri Lehepuu
- Hendrik Leiur 1889-1941
- August Linde
- Wirmo (Vassili) Looväli (Laufer) 1900-?
- Aleksander Lõhmus
- Friedrich Maasik
- Johan Madisson 1894-?
- Johannes (Johann) Meister 1888-?
- Johan Mets
- Johan Mets
- Joh. Must
- Boris Mustkikas
- Erich Normet (Neumann) 1901-1942
- Leonhard Herman Pallon 1884-1941
- Jaan Pehme
- Hendrik Pekku
- Ernst Purga 1895-1942
- Jaan J. Põder 1876-1925
- A. Päss
- Valfred (Walfried) Raag 1894-1944
- Richard Raudma (Pommer)
- Leo Reimann (Reima) 1898-1970
- Eduard Ritson
- Karl Johannes Rode 1882-1941
- Hans Roose
- Alfred Rosenberg
- Oskar Saar
- hr Sepp
- Jaan Sepp
- Jeremia (Jeremei) Sepp 1887-1942
- Hans Siim -1934
- Julius Sildver
- Arvi Sokk
- Karl Johannes Sooms 1877-1935
- Julius Tanneberg
- Juhan Teder
- Heldur Tellmann
- Harri Tromp
- Friedrich (Voldemar) Univer
- Kaimo Vahtra
- Maurus Vahtrik 1892-1941
- Toomas (Thomas) Viiroja (Zimmermann) 1889-1968
- Wiktor Änilane