Hoonele pandi nurgakivi 8. septembril 1905, kooli avamine toimus 4. veebruaril 1907.

Ehitati algselt haiglaks, kuid valmimisel asus sellesse tütarlaste gümnaasium. U-kujuline hoone on taandub tänavajoonest. Välisseinu ilmestavad viimistluseta kumervuugiga punane tellis ja sile ning faktuurne krohv. Katusekatteks on punase akrüüliga kaetud trapetsprofiiliga plekk. Peafassaadi kujunduses võib kohata mitmeid stiliseeritud detaile nagu voluudid ja rippdekoor. Esindusfassaadi ilmestab ka seina viimistluskihtide vaheldumine – Valgale iseloomulikuks saanud punase tellise ja valge krohvi kontrast. Peasissepääs asub lamekaarses nišis. Fassaadi liigendavad külg- ja keskrisaliidid ning liseenid.¹

1909. aastal tehti juurdeehitusena ka võimla, mille projekti autoriks on arhitekt A. Kieselbasch.

Septembris 1932 asus sinna 1. ja 6. algkooli ühinemise järgselt Valga 1. algkool. Valga tütarlaste gümnaasium ja poeglaste gümnaasium lõpetasid tegevuse ja nende asemel hakkas tegutsema Valga Ühisgümnaasium endise Valga Poeglaste gümnaasiumi hoones.

Kool oli nõukogude ajal 3. 8-klassilise kooli päralt, mis Eesti okupatsioonist vabanemise järel sai Valga 3. põhikooli nime. Hiljem õppisid seal Valga vene gümnaasiumi algklassid. 2010ndatel aastatel asus koolis ajutiselt Valga Gümnaasium ja seejärel Valga Põhikooli algklassid.

2018. aastal alustati koolihoone renoveerimist. Koos naabruses asunud Vabaduse 15 kinnistul asunud hoonega renoveeriti koolimaja täielikult. 2021. aastast õpivad koolis Valga Priimetsa kooli õpilased.

Samalaadse lahendusega on EÜSi hoone Tartus, mis valmis 1902. aastal ja mille Georg Hellat projekteeris Peterburgis elades.³

Koolis töötas ja elas esimene eestlasest kooljuht prl Marta Pärna.